Lastesse ja noortesse panustamine ning nendest hoolimine on meie tuleviku alustala. Eriti oluline on see raskematel aegadel – pühendades kasvõi ühe tühisena näiva tunnikese oma ajast, võib see olla hindamatu väärtusega mõne lapse või noore jaoks. Üks selliseid võimalusi ühiskonda panustada ja aega annetada on vabatahtliku tugiisiku teenus. Mida see täpsemalt endast kujutab, kuidas on selleni jõutud ja miks ikka ja jälle panustatakse? Sellest räägivad vabatahtliku tugiisiku teenuse koordinaator Triinu Sink ning panustavad vabatahtlikud.
Triinu, mis on vabatahtliku tugiisiku teenus? Kuidas Sina selleni jõudsid?
Vabatahtliku tugiisiku teenus on kooliealistele lastele ja noortele mõeldud teenus, toetamaks nende enesehinnangut ning arendamaks positiivset maailmavaadet. Selle eesmärk on toetada lapse iseseisvat toimetulekut juhendamise, julgustamise ja motiveerimise teel ning võimaldada aktiivne osavõtt ühiskondlikust elust. See saab võimalikuks täiskasvanud tugiisiku ja lapse üks- ühese sõpruse kaudu. Teenusel osalevad lapsed ja noored, kes on üksildased ja vajavad head sõpra, kellel ei ole suhtlemiseks piisavalt kogemusi ja oskusi või kelle peres toimuvad suured muutused, millega on raske kohaneda.
Minule meeldib vabatahtliku tugiisiku teenuse ennetav iseloom – meil on võimalus toetada neid lapsi, kellel ei ole raskused ja probleemid veel ülepea kuhjunud. Läbi turvalise täiskasvanu toe ja eeskuju leiavad lapsed sageli endas selle jõu, et taas kontakte luua, käia kultuuri nautimas või mõne spordialaga tegelema hakata. Vahel ei paista teenuse tulemus kohe välja, kuid mitme aasta möödudes võib laps sellele ajale tagasi vaadata suure heldimusega. Enim motiveerivadki nii lapse kui ka vabatahtliku siiras rõõm ühisest koos veedetud ajast ning lood, kus teenuse raames tekivad sidemed, mis kestavad veel aastaid.
Mida ütleksid teistele, kes kaaluvad vabatahtlikuks hakkamist? Millest peaks alustama?
Vabatahtlikuks olemine ei nõua suuri jõupingutusi. See eeldab vaid tahet avada ennast uutele kogemustele ja oskustele. Tegemist on parima võimalusega ennast teostada ning pakkuda tuge lastele, kes seda enim vajavad. Lisaks on vabatahtlikud igakülgselt toetatud, alati ei pruugi kõik nii roosiline olla, kuid läbi supervisioonide ja kogemuste jagamise oleme leidnud lahendused ka kõige keerulisematele olukordadele.
Võtame alati rõõmuga meie meeskonda vastu uusi vabatahtlikke. Vabatahtlikuks tugiisikuks saamise soovi korral võib ühendust võtta telefoni teel 53937687 või e-posti aadressidel virve.ojasoo@pk.ee ja triinu.sink@pk.ee.
MIKS OLED VABATAHTLIK TUGIISIK? VASTAVAD VABATAHTLIKUD!
PILLERIINI TEEKOND
Kust see kõik alguse sai?
„Tundsin ühel hetkel, et minus on jõudu ja tahet kellegi jaoks olemas olla. Mind motiveerivad kõige rohkem väikesed asjad – näiteks hetked, kui tunnen ja näen, et laps usaldab mind või tema rõõm, kui koos midagi uut ette võtame. Motiveerib ka teadmine, et saan tema päevi paremaks teha ning talle midagi teistsugust pakkuda.“
Mida on juurde andnud?
„Mäletan hästi, kuidas mulle endale lapsena “lahedate täiskasvanutega” koos olla meeldis, sest nad rääkisid nii põnevat juttu ning tegid ägedaid asju. Proovin nüüd ise samasugust kogemust edasi anda ja tema elus “lahe täiskasvanu” olla. Vabatahtlik töö on mulle juurde andnud kuhjaga empaatiavõimet ja kannatlikkust. Olen õppinud rohkem hetkes olema ja kuulama. Mis peamine – jalutan igalt kohtumiselt tugilapsega ära targemana, kui sinna tulin.“
Mis motiveerib?
„Kõige ilusam tunne selle juures on teadmine, et sa teed head. Mulle tundub, et mida vanemaks me saame, seda rohkem jääme “pärisellu” kinni. Täiskasvanutel on ikka alati miljon mõtet ja plaani peas. Kuid seda põnevam ja olulisem on hetk, kui paned korraks kõik pausile ja keskendud noorele, kes sinu tähelepanu vajab ja ootab. Olen õppinud maailma nägema läbi lapse silmade – vahel imetleme mitu minutit mustrit linnu sulestikus, vahel otsime liiva seest aardeid. See on palju enamat, kui esmapilgul paistab. See tunne, et sa oled kellegi jaoks olemas, on tõesti südantsoojendav, kuid ei tasu alahinnata tõsiasja, et lastega suheldes õpib palju. Vabatahtlik töö vormib ka mind paremaks inimeseks, suhtlejaks, sõbraks, pereliikmeks.„
Killuke heast mälestusest
“Esimesena meenub minu ja tugilapse hiljutine jalutuskäik rannas. Tänaseks päevaks tunneme teineteist juba hästi – oleme üle poole aasta arutanud rõõme, muresid, unistusi, huvisid. Nii me kõndisimegi ühel hallil lõunapoolikul mere ääres justkui kaks ammust sõpra, kes teineteist hästi tunnevad. Vahel mugavalt vaikides, vahel millegi üle aktiivselt arutledes ja teineteiselt küsimusi küsides. Mõtlesin pärast koju minnes, et oleme poole aastaga nii pika tee läbi käinud.”
SEBASTIANI TEEKOND
Miks liitusid?
„Tegelen vabatahtliku tööga, sest igapäevaste kohustuste kõrvalt ei tundu vabatahtliku tegevus nagu töö, vaid mõnes mõttes nagu puhkus. Kuitahes tihti tugilapsega aega veeta, on need hetked argimuredest vabad ning võimaluseks toredaid asju ette võtta. Lisaks on see juurde andnud arusaama, et õnn ja ebaõnn on elus väga olulisel kohal ning inimeste võimalused ja laste stardipositsioonid elus on väga erinevad. Saan aidata teisi ning olen õppinud olema tänulikum ka väikeste asjade eest enda elus.“
Miks soovitad teistel liituda?
„Julgustan teisi vabatahtlikega liituma peamiselt selle pärast, et tuge vajavatele lastele on sellest päriselt kasu ning sellist sorti tore suhtlus põlvkondade vahel loob homsesse ühiskonda suurt lisandväärtust. Iga põlvkond peab pingutama, et järgnevale põlvkonnale oma parimad väärtused, tarkused ja moraalitunnetus kaasa anda. Vabatahtlikuks tugiisikuks olemine on selleks üks lihtsamaid ja mõjusamaid võimalusi. Lisaks on vabatahtlik tegevus ka vabatahtlikule endale äge ja kasulik, sest see lubab oma mugavustsoonist välja tulla ja iseend paremini tundma õppida.„
Allikas: Tallinna Perekeskus
Pilt: unsplash.com