Tööandjate keskliit ja Swedbank kutsuvad algatuse „Annetame Aega“ raames ettevõtteid andma töötajatele vaba päeva heategevuse tegemiseks, oodata on tuhandeid uusi vabatahtlikke, kes tahavad midagi tõelist ära teha. Kas heategevusorganisatsioonid on nii paljude uute vabatahtlike vastuvõtmiseks valmis?, küsib Eesti külaliikumise Kodukant vabatahtliku tegevuse valdkonna juht Eha Paas.
Heategevusorganisatsioonile võib vabatahtlike annetatud aeg tähendada väga palju. Raeküla kogukonnakeskuse eestvedaja Piia Karro kinnitas mulle, et aja pakkumine tähendab ühenduse jaoks hoopis enamat kui äratehtud tööd. „Ma ei oska seda tegelikult sõnadessegi panna, mul tõuseb kananahk ihule, kui mõtlen et keegi tuleb ja tahab lihtsalt aidata! See on nii suur väärtus,“ rääkis ta mulle.
Vabatahtlikest sünnib palju head ka avalikus sektoris. Näiteks Pärnu linna allaasutuse, eakate avahoolduskeskuse ligi 40st ringijuhendajast on pooled vabatahtlikud. Ilma vabatahtliketa suudaks avahoolduskeskus pakkuda eakatele poole vähem tegevusi.
Eesmärk: vabatahtlikud peaksid tahtma tagasi tullae
Tegelikult sõltub väga palju vabatahtlikke vastu võtvatest ühendustest. Vastuvõtva organisatsiooni seiskohalt on väga oluline läbi mõelda, millist abi saavad sisuliselt võõrad inimesed ühe päeva jooksul pakkuda. Eestis on tuua julgustavaid näited, kus sedasi on ära tehtud suur hulk praktilisi töid, mis ühendustel endil oleks võtnud palju enam aega või oleks jäänud raha või aja puudusel suisa tegemata. Näiteks on ettevõtete kollektiivid aidanud korda teha matkaradu, pakkunud asjakohaseid tegevusi laste leinalaagris või laste varjupaigas, ehitanud loomade varjupaigas koerakuute jne.
Vabatahtlike kaasamisest peaks sündima sünergia, et lisaks tehtud tööle sünniksid uued kontaktid ning ühisel talgusupi söömisel ning jutuajamisel tekiksid üha uued ja värsked ideed. Ideaalis võiks ühest päevast sündida pikaajalisem suhe ning vabatahtlik võiks tahta tulla tagasi, kas koos töökollektiiviga või omal käel.
Hoopis kehvasti on lugu aga siis, kui ettevõttest tulev
ate vabatahtlike meeskondade tarvis hakatakse eraldi sündmusi välja nuputama ning üritusest saab ühenduse jaoks peavalu ning lisakoormus. Vaata mispidi tahad: vabatahtlike kaasamine ühendustes (olgu siis tegemist heategevusele suunatud ühenduse või muu ühendusega) eeldab läbimõtlemist ja planeerimist.
Ühendustel vabatahtlike haldamisel suur vastutus
Ühendus peab kaaluma, milliseid ülesandeid saab vabatahtlikele anda, kui palju vabatahtlikke abistamiseks vaja läheb, milliste oskuste, teadmiste ja väärtustega meeskondi oodatakse. Samuti peab ühendusel olema kindel inimene kes vabatahtlike meeskondade jaoks tööplaani ette valmistab, nad vastu võtab, neid kohapeal juhendab ning tegevuse suuremasse pilti asetab. Kokkulepped ja ootused tuleb ühendusel ja ettevõtte esindajal selgelt sõnastada, tööd peavad ühendusel olema sujuvalt korraldatud ning vastama eelnevatele kokkulepetele: muidu on pettumus kerge tekkima.
Samas ei maksa heituda, kui üks või teine ühendus taolisest abipakkumisest ära ütleb. Ühendused on erinevad, nende töö spetsiifika ning võimalused on erinevad. Teinekord ongi ühenduse töö korraldatud sedasi, et suurele rühmale pole sobivaid tegevusi pakkuda.
Kindlasti aitab „Anneta aega“ kampaania tuua vabatahtliku tegevuse juurde uusi inimesi ning nende kaasabil teha abivajajatele ja ühiskonnale olulisi asju. Suure tõenäosusega aitab see suurema hulga inimesteni viia vabatahtliku tegevuse mõtteviisi ning arusaamist, et hoolides ja märgates on elu hulga värvikirevam ja vahvam.
Kui oled ühenduse esindaja ja vajad vabatahtlike appi, pane oma kutse üles Vabatahtlike Väravasse ja sind leitakse üles! Kui oled ettevõtja ja tunned, et tahaksid julgustada oma kollektiivi appi minema, siis mine ja uuri võimalusi Vabatahtlike Väravast või Annetame Aega keskkonnast. Kohtumiseni põnevatel vabatahtliku tegevuse sündmustel ühenduste juures!
Eha Paas, Liikumine Kodukant, vabatahtliku tegevuse valdkonna juht
Artikli ilmumiskoht: http://vabatahtlikud.ee/anneta-aega-vabatahtlikuna-uhendustes-abiks-kas-sel-ikka-on-motet/