Nordea näitab eeskuju: vabatahtlikkus kui osa tööelust

14. mail kogunes Annetame Aega võrgustik kevadkohtumisele, mille võõrustajaks oli seekord Nordea Pank Eesti. Nordea on suurepärane näide sellest, kuidas üks organisatsioon on muutnud vabatahtliku tegevuse teadlikuks ja strateegiliseks osaks oma kultuurist ja töökorraldusest.

Nordea liitus Annetame Aega algatusega hiljuti, kuid nende kogemus töötajate kaasamises kogukonna tegevustesse on märkimisväärne. Kohtumise fookuses olid mitmekesisus ja kaasamine, vabatahtliku tegevuse erinevad vormid ning kogukonna kaasamine läbi rahatarkuse ja humanitaartegevuste.

Aja annetamine kui osa ESG strateegiast

„ Oleme sidunud aja annetamise meie sotsiaalse vastutuse (Social responsibility) ESG eesmärgiga,“ selgitas Nordea vabatahtliku tegevuse eestvedaja Katrin Järvemets. „Meie põhifookus on finantshariduse edendamisel – suurendame teadlikkust, toetame ettevõtlikkust ja vähendame ühiskondlikku haavatavust.“

Nordea mõõdab oma tegevuse mõju läbi konkreetsete näitajate: läbi viidud sessioonide arv, osalenud inimeste arv ning üldine vabatahtlike hulk. Samuti jälgitakse töötajate pühendumuse ja rahulolu indekseid. Tulemused näitavad, et mida enam panustatakse vabatahtliku tegevuse võimaldamisse, seda kõrgem on ka töötajate rahulolu. „Meie eesmärktasemed rahulolu-uuringutes on 80–90 punkti, ja need näitajad kinnitavad, et vabatahtlikkusel on otsene mõju meie inimeste rahulolule töökohal,“ lisas Järvemets.

Tähenduslikud hetked ja käegakatsutav mõju

Kui Nordea alustas süsteemse aja annetamise toetamist, märgati meeskondades kiiresti positiivseid muutusi: kasvas tiimitunne, suurenes pühendumus ja töötajate rahulolu. „Koos vabatahtlikult tehtud tegevused on loonud tähenduslikke ühiseid kogemusi ning aktiivsed töötajad on sageli ka aktiivsed vabatahtlikud,“ sõnas Järvemets. Rahatarkuse tunde andnud kolleegid on pärast sessioone tundnud end enesekindlamana ja rõõmsamana ning enamus on soovinud kohe uut võimalust panustamiseks. „Näiteks kui lapsevanem on andnud tunni oma lapse klassis, on lapse sõbrad hiljem väga kiitnud ja laps on olnud vanema üle siiralt uhke,“ ütles Järvemets.

2024. aastal viisid Nordea töötajad läbi 56 rahatarkuse sessiooni 43 koolis üle Eesti, jõudes ligi 1900 inimeseni. 2025. aastal on juba jõutud 874 õpilaseni ja huvi kasvab.

Vabatahtlikkuse populaarseimad vormid ei piirdu aga klassiruumi seintega. Nordea töötajate seas on väga hinnatud ka Toidupanga tegevustes osalemine – see on ligipääsetav kõigile, olenemata keeleoskusest, arendab tiimitunnet ja aitab näha elu laiemas plaanis. „Abipakkide komplekteerimine ja üleandmine on paljude jaoks olnud hea reaalsuse kontroll – pärast sellist kogemust leitakse igapäevaelus rohkem põhjust tänulikkuseks,“ lisas Järvemets.

Aastal 2024 panustati Toidupanka 458 vabatahtlikku tundi, käesoleval aastal on juba osalenud neli töötajate gruppi ja panustatud 92 tundi. Lisaks toetatakse aktiivselt Integratsiooni Sihtasutuse „Keelesõbra“ programmi ning Pagulasabi tegevust.

Väljakutsed ja selge fookus

Nagu igal süsteemsel tegevusel, on ka aja annetamisel omad väljakutsed. „Kõige keerulisem on olnud leida koostööpartnereid, kelle vajadused ühtiksid meie töötajate oskuste ja Nordea vabatahtlikkuse strateegiaga – finantskirjaoskuse ja humanitaarvaldkonnaga,“ tunnistas Järvemets. Selleks on loodud tugevad partnerlussuhted usaldusväärsete organisatsioonidega, mida toetab selge fookus ja kommunikatsioon vabatahtliku tegevuse võimalustest ja eelistest.

Nordea plaanib järgneval kahel aastal jõuda uute sihtrühmadeni: väiksematesse kogukondadesse, seeniorideni ning laiendada võimalusi välismaalastest töötajatele, kes ei pruugi alati eesti keelt vallata, ent soovivad aktiivselt panustada.

Töötukassa kogemus ja vaade tulevikku

Kohtumisel osales ka Töötukassa töötajakogemuse peaspetsialist Evelin Ausmees, kelle sõnul oli rõõmustav näha, et ettevõtted lähenevad aja annetamisele aina süsteemsemalt. Tema sõnul oli inspireeriv näha, kuidas teha head oma põhitegevusest tulenevalt, nt Nordea finantsoskuste edendamine.

Ausmees tõi välja, et soovib viia kohtumiselt saadud ideid ka töötukassa sisemisse kultuuri: „Kindlasti jagan sissepoole üleskutset panustada selle suve suurima sündmuse, laulupeo, õnnestumisesse. Ja mõtlen läbi, kas saan ka töötukassas sissepoole oma tavapärase töö kõrvalt panustamist väärtustada/võrdsustada aja annetamisega.”

Tähenduslik kohtumine, mille mõju ulatub kaugemale

Annetame Aega kevadkohtumine oli näide sellest, kui inspireeriv  ja ühendav võib olla kogemuste jagamine. Suur tänu Nordea Pank Eesti meeskonnale – vabatahtliku tegevuse eestvedaja Katrin Järvemets, personalijuht Jaana Pedras ja kogukonna kaasamise valdkonna juht Johan Van Vuuren – sooja vastuvõtu ja väärtusliku sisu eest! Täname ka kõiki, kes tutvustasid eesootavaid võimalusi aja annetamiseks: Tagasi Kooli MTÜ tegevjuht Kristiina Poll, Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA vabatahtlike tiimi juht Sirli Kivaste ning MTÜ Eesti Pagulasabi annetuste spetsialist Kristin Västra.

„Meil oli väga hea meel võõrustada külalisi ning südame tegi soojaks siiras ja vahetu tagasiside töökeskkonna osas,“ ütles Järvemets. „Inspireeriv oli kuulda, kuidas väikesel panusel võib olla suur mõju. See andis jõudu ja kinnitust, et teeme õiget asja. Samuti oli taas imetore näha, kui pühendunud, uudishimulikud, arengule suunatud ja heatahtlikud inimesed veavad erinevates organisatsioonides eest aja annetamisega seotud ja kogukonnalesuunatud tegevusi,“ lisas Järvemets.

“Annetame Aega võrgustikku kuuluvad organisatsioonid ei ole enam lihtsalt head tegevad partnerid, vaid nad on süsteemse muutuse loojad,” ütles Annetame Aega projektijuht Evelyn Parv. “Nüüd on kõigi meie järgmine samm heategudest sündivat head emotsiooni teiste inimeste ja ka organisatsioonidega jagada ning tutvustada neile panustamise võimalusi ja sellega kaasnevaid väärtusi.“ Parv rõhutab, et ettevõtted, kes panustavad aja annetamisse teadlikult ja süsteemselt, kasvatavad oma organisatsiooni sisemist tugevust – see peegeldub töötajate rahulolus, tiimitundes ja töö tähendusrikkuses. „Aja annetamine on kingitus ühiskonnale, kuid samal ajal on see ka investeering organisatsioonikultuuri ja meeskonnavaimu,“ kinnitab ta.

„Me liigume edasi väikeste sammudega, aga kui neid samme astub palju inimesi korraga, sünnibki midagi suurt. Nagu me Nordeas nägime, siis ei ole vabatahtlikkus midagi, mis käib ainult heategevuse juurde, vaid see on ka osa sellest, kuidas organisatsioon oma väärtusi ellu viib,“ lisas Parv.