Hannes Maripuu, Tallinna Loomaaia peaaednik
Sel suvel on üheks kõige populaarsemaks ajaannetuse paigaks osutunud Tallinna Loomaaed. Mitmed Annetame Aega võrgustiku liikmed on vaderid mõnele vahvale loomaia asukale ja teised on soovinud heakorratöödega kaasa aidata Tallinna Loomaaia arengule. Rääkisime Tallinna Loomaaia peaaednik Hannes Maripuuga ja uurisime, mida abivajaja seisukohast peaks iga tiim meeles pidama.
Kui tihti te puutute kokku heategevusprojektide ja vabatahtlikega?
Teie projekti inimestega olen nüüd viimasel ajal tihti kokku puutunud. Hooaja jooksul võetakse ühendust kaks-kolm korda kuus sooviga tulla head tegema. Üldisemalt on meil olnud selliseid toredaid pakkumisi läbi aegade – näiteks on mul kümme aastat on olnud rahvusvaheliste vabatahtlike organisatsioon, kellel esindus on Eestis nimega EstYES. Sealt tulevad meile välismaa vabatahtlikud, kes teevad kaks nädalat tööd, maksavad oma sõidu kinni ja meie organiseerime neile töö ja lõunasöögi. Kuna loomaaed on minu 16-aastase siin oldud aja jooksul laienenud ligi 300 protsenti, kuid töötajate hulk on jäänud samaks, siis suures osas ainult tänu abilistele saame hakkama.
Mida vabatahtlikud loomaias teha saavad?
No tegelikult alati kõik arvavad, et ma tulen loomaaeda ja ma saan loomadega tööd teha. Kuna minu osakond loomadega üldse kokku ei puutu, siis saavad vabatahtlikud teha peamiselt heakorra haljastustöid. Arvestades meie territooriumi, siis see töö on lõputu töö. Tihtipeale on näiteks ka murekoht selles, et ma hea meelega tahaks viiskümmend inimest siia võtta, aga kust ma võtan viiskümmend reha? Näiteks Sampo Pank oli kunagi ja nad tahtsid ka head teha ja tegid meile valmis konkreetselt sellesama praegu juba toimiva kängurude aia, aga võtsid kaasa ühtlasi ka tööriistad ja me saime lisaks vabatahtlikule tööle boonusena tööriistad. Sama asi toimis eelmisel aastal Swedbankga. Üldjuhul nad võtavad oma kontori kokku ja tulevad siis mingil päeval meile heategevusöid tegema. Kingituseks Swedbankilt saime tol korralveel käru, kuna mul ei olnud parasjagu nendele looamaia poolt käru anda.
Üks suuremaid projekte on meil praegu elevantide tagune fantastiline ala, mis on praegu külastajatele aiaga piiratud. Me teeme sinna tulevikus kauni nõlva ja loodetavasti ülejärgmisel aastal saab see valmis ja siis saab vaadata suurt-suurt panoraami elevantidest. Selle projekti juures oleme juba mitu aastat kasutanud vabatahtlike abi. Näiteks on Viva Color meile õla alla pannud ja meil on plaanis uut ala värvilisemaks kujundada.
Kas vabatahtlikud saavad ka loomadega seotud heategusid teha?
Ei, mul on absoluutselt keelatud neid loomade lähedal üldse kuskile viia, välja arvatud lasteloomaaeda. See on õnnetuste vältimiseks, sest paraku juhtuvad õnnetused ka talijatega. Minu juures aianduses on muidugi boonuseks see, kui see grupp on mõistliku suurusega, siis ma saan insektaariumi neile näidata. See kompostimine seal on päris paljudele huvi pakkunud.
Teil on paljudel loomadel vaderid, kuid kui palju panustatakse loomaaia tegevusse lisaks rahalisele toetusele?
Vaderluse projekt on reaalselt ainult rahadega seotud, aga eks seal on aluseks looma vajadused ja need arvutatakse välja. Muul moel eriti ei aidata, kuna palju võimalusi ka ei ole. Minu osakonna puhul on see võimalus – näiteks antakse taimede lillesibulaid või midagi sellist. Mõni fantastiline firma on annetanud meile lillesibulaid ja need õitsesid järgmisel aastal väga uhkelt. See võiks igal aastal niimoodi olla.
Kui pikad päevad vabatahtlikel Tallinna Loomaaias on?
Heakorratöid tehakse üldjuhul kuskil kolm tundi – samas on ka neid tiime, kes saavad pooleteist tunniga valmis. Pärast tööde tegemist võivad kõik vabatahtlikud loomaaias ringi jalutada ja näiteks piknikku pidada. Meil on valikuid palju – päikese käes, rahva keskel või privaatselt metsaveeres. See peab olema nauditav tegevus. Tiimid tulevad oma põhitööle teistsugust kogemust saama, värsket õhku nautima. Kogu päevaks me vabatahtlikke siia ei jäta, kuna see ei tohi muutuda igavaks kohustuseks.
Millega tasub arvestada loomaaeda head tegema tulles?
Meie juures sõltub kõik ilmast. Meil ei ole sisetöid anda mitte kellelegi ehk alati toimub aktsioon õues, aga kas parasjagu riisutakse rohtu või tasandatakse pinnast, see sõltub suuresti erinevatest asjaoludest. Tavaliselt saan ma nädal aega ette öelda, mida konkreetne tiim tegema hakkab. Kurb on see, kui ma olen planeerinud heategu ja viimastel päevadel öeldakse, et siiski ei soovita loomaaeda tulla. Õnneks tuleb seda väga harva ette. Minu jaoks on see kahe otsaga asi – ühest küljest on tore, kui loomaaiale tehakse head, kuid teisalt on see minu jaoks suur töö ja organiseerimine. Õnneks on mul osakonnas veel kaks tubli abilist ja ma saan oma koormust jagada.
Kui suurt ettevalmistust ootate tiimidelt?
Ootame vaid head töötahet, muud ettevalmistust pole vaja. Näiteks viimati käis G4S-ist fantastiline kollektiiv, kes on minu meelest kaks aastat järjest siin käinud ja nad kohe tahavad teha tööd. Nad on rõõmsad, suhtlevad omavahel, teevad pikniku ja kõik on nii, nagu olema peab. Sel aastal oli minu jaoks täiesti suur üllatus Rakvere Ametikool. Nemad tulid siia läbi oma tuttava, kes töötab laste loomaaias ja ma ei teadnud alguses, mida täpselt nendega tegema hakkame. Nad olid kõik viimseni innustunud, see oli lihtsalt uskumatu. Ma arvasin, et ma jooksen mööda platsi, ajan neid taga, üritan neid kuidagi kokku saada, aga see ei olnud üldse probleem.
Kui mõni ettevõte tahab tulla siia abi pakkuma, siis mida peaks tegema?
Mulle tasub otse kirjutada kui on huvi haljastuse ja heakorratööde vastu. Ülejäänud teemad käivad meil kontori kaudu. Tavaliselt soovitame tulekust paar-kolm nädalat varem ette teatada, et saaksime töid planeerida. Meie juurde on oodatud kuni 50-liikmelised meeskonnad. Alates sellest läheb inimeste haldamine väga keeruliseks. Samuti on raske väga väikeste gruppidega, sest siis ei pruugi töö tulemust näha olla. Samas on vabatahtlikele väga oluline oma töö tulemuse nägemine. Tuleb leida sellised tööd, kus saab vaadata, milline olukord oli enne ja milline on see pärast nende heategevust.