Annetame Aega võrgustiku kohtumine pakkus innustavaid ideid ja avardas koostöövõimalusi

01.06.2023

Annetame Aega algatuse infohommikul anti ülevaade vabatahtlikkuse olukorrast Eestis ja jagati hulgaliselt nõuandeid, miks ja kuidas ajaannetamisega ettevõttes algust teha! Fotol: Liina Tõnne, Ago Arro, Lauri Luide, Evelyn Parv ja Kärt Kaasik.

Eile, 31. mail toimus Annetame Aega algatuse võrgustiku kohtumine, kus kohal olid ettevõtted ja organisatsioonid, kes juba tegelevad ajaannetamisega, ning ka huvilised, kes alles liiguvad selles suunas. Kohtumisel arutati Eesti vabatahtlikkuse valdkonna väljakutsete ja võimaluste üle ning kuidas tööandjana inimesi aja annetamisse ja heategvusse veegi enam kaasata ja toetada.

On rõõmustav, et üha enam inimesi mõtleb kogukonnale tagasiandmisele ning heategevus ja ajaannetamine muutuvad meie elu aga ka tööelu üha loomulikumaks osaks. Tahtmine midagi ära teha, olgu see käed külge talgupäev või oma teadmiste ja oskuste jagamine näiteks abina MTÜ-de raamatupidamise, IT, turunduse või mõne muu valdkonna ja tegevuse juures.

Kohtumiselt jäi kõlama, et aega annetavate organisatsioonide jaoks on sageli väljakutseks abivajajate leidmine ning seda eriti suuremate meeskondade puhul. Seetõttu vajab lahendamist ja läbimõtlemist küsimus, kuidas ja kuhu abivajajad ja nende soovid kokku koondada.

Abi vahendavad ja abi saavad organisatsioonid tõid välja, et on aegu, mil ajaannetajate ja vabatahtlike otsimine on keeruline, kuid on ka perioodi, näiteks jõulud, mil heategijate huvi kasvab märgatavalt ja teinekord tekib huvilistest ka järjekord. Kuigi jõulud on aeg, mil heategevusele rohkem mõeldakse, on tegelikult abi vaja aasta ringselt – toit vajab päästmist, loomad vajavad hoolitsemist, inimesed tähelepanu ja veel palju muud. See on teadmine, mida peaksime ka ise vabatahtlikuna ja ettevõtetes ajaannetamise korraldajatena meeles pidama!

Infohommikul toodi välja ka ajaannetamise strateegilise plaani olulisus. Selleks, et ettevõttes ajaannetamisega alustades ei jääks see pelgalt ühekordseks aktsiooniks või kujuneks ainult mainekujunduse osaks, siis on tähtis panna paika ajaannetaimise eesmärgid ja mõelda läbi, kuidas luua ettevõttes ajaannetamisest järjepidev traditsioon ning tekitada inimestes harjumust, kus töötajad näitavad ka ise initsiatiivi ja korraldavad ajaannetuse tegevusi koos tiimiga ning ideaalsel juhul leiavad tee vabatahtlikkuse juurde ka oma töövälises elus.

Aitäh ideede, kaasamõtlemise ja heade nõuannete eest kõikidele infohommikul osalejatele ja loomulikult meie inspireerivatele esinejatele:

  • Swedbank AS toetustegevuste juht Kärt Kaasik,
  • MDC Max Daetwyler Eesti AS personalijuht Kristi Rander,
  • Vabatahtlike Värav juht Lauri Luide,
  • Toidupank lao koordinaato Liina Tõnne,
  • Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus vabatahtlike tiimi juht Sirli Spelman,
  • Tartu Ülikooli Narva Kolledži Ettevõtluse ja digilahenduste õppekava tudeng Ago Arro.