Annetame Aega aastalõpukohtumine kinnitas taaskord, et heategevus ja vabatahtlik tegevus on jõud, mis suudab luua positiivseid muutusi nii organisatsioonides kui ka ühiskonnas tervikuna.
Annetame Aega algatuse aastalõpukohtumine tõi Tööandjate majja kokku organisatsioonid, et jagada kogemusi aja annetamise mõjust kogukonna heaolu ja positiivsete muutuste loomisel ning organisatsiooni kultuuri ja ühtekuuluvuse kasvatamisel. Sündmuse fookuses olid ESG eesmärgid ja tööandjate võimalused panustada vabatahtliku tegevuse kaudu nii oma töötajate heaollu kui ka ühiskonna arengusse.
Ühised väärtused loovad mõju
Sündmuse keskne teema oli sotsiaalne vastutus ja seetõttu uurisime algatuse liikmetelt, millised on nende eesmärgid ja kuidas aitab vabatahtlik tegevus, ja täpsemalt aja annetamine, neil sotsiaalse vastutusega seotud eesmärke täita.
Swedbanki toetustegevuste juht Tiina Pakk ja jätkusuutlikkuse valdkonna juht Maris Riim jagasid, kuidas nende organisatsioon on ühendanud jätkusuutlikkuse, heategevuse ja aja annetamise organisatsiooni kultuuri üheks osaks, julgustades nii kõiki oma töötajaid ühiskonna kitsaskohtade parendamisele kaasa aitama.
Jätkusuutlikkus on osa Swedbanki äristrateegiast ja see tähendab nende jaoks otsest ja kaudset mõju ning panust ühiskonda. „Meie eesmärk on vähendada otsest ja kaudset mõju keskkonnale, pakkudes samal ajal positiivset panust ühiskonda. Seame kõrgeid standardeid nii keskkonnahoidlikkuse, mitmekesisuse kui ka töötajate heaolu edendamiseks,“ selgitas Riim. Keskkonnakaitse vallas on Swedbanki ambitsioon vähendada 2030. aastaks kasvuhoonegaaside heitkoguseid 60%, edendades samal ajal rohepöörde eesmärke laenuportfelli kaudu, sealhulgas kinnisvara, energiasektori ja laevanduse dekarboniseerimist. „Lisaks töötame selle nimel, et hoida ja arendada võrdset ja mitmekesist töökeskkonda, saavutades juhtimistasanditel tasakaalu ning võideldes ka soolise palgalõhe vastu. Meie pühendumus hõlmab ka töötajate heaolu, eesmärgiga hoida madalat haigestumismäära, tagada nulltolerants diskrimineerimise suhtes ning kasvatada töötajate rahulolu ja kaasatust. Jätkusuutlikkus pole Swedbankis pelgalt eesmärk – see on meie tegevuse lahutamatu osa,“ rääkis Riim.
Tiina Pakk rõhutas, et panga visiooniks on korras rahaasjade kaudu edendada jätkusuutlikku ühiskonda. “Selle visiooni osana keskendume me haridusele, rahatarkusele ja ettevõtlikkusele, mis moodustavad olulise osa panga toetustegevuste portfellist,” lisas ta. Alates 2015. aastast on Swedbanki töötajatel võimalus kasutada kahte tasustatud vabatahtliku tegevuse päeva aastas. Üks neist on mõeldud meeskondlikuks heategevuseks, teine aga professionaalseks panustamiseks. Töötajad saavad ise valida, millist head tegu teha, mis võimaldab igal inimesel leida just talle südamelähedase viisi panustamiseks. “Selline lähenemine aitab kaasa mitte ainult ühiskonna heaolule, vaid ka töötajate rahulolu ja motivatsiooni kasvatamisele,” rääkis Pakk.
Heategevus ja jõustruktuurid ei tekita alati kõigis ühest arusaama. Seetõttu jagas Siseministeeriumi kodakondsuspoliitika ja kodanikuühiskonna osakonna juhataja Martin Tulit ministeeriumi kogemust: „Oleme riigi alustala – meie peale saab loota ja toetuda. Seisame igapäevaselt riigi julgeoleku ning inimeste turvalisuse ja kindlustunde eest. Peame lugu Eestist ja väärtustame traditsioone. Samavõrra hindame mitmekesisust ja sidusat ühiskonda ning meie töö on suuresti rahvusvaheline. Meie tegevustel ja otsustel on suur mõju kogu Eestile. Seetõttu on Siseministeerium on hea näide, et jõuline organisatsioon saab olla kaasav ja hooliv ehk meil on lisaks musklile ka süda.“
Kuna siseturvalisuses on suur rõhk vabatahtlikel, siis pidime ministeeriumiga mõtlema läbi, milline on meie enda panus ja eeskuju, rääkis Tulit. Täna on aja annetamine osa Siseministeeriumi tööandja väärtuspakkumisest. Töötajatele on võimalik aastas panustada heategevusse ühe tasustatud päevaga ning nad on jaganud selle pooleks – meeskondlikult toimetatakse nii kevadel kui ka sügisel. “Meie eesmärgiks on tõsta teadlikkust ja innustada inimesi vabatahtlikuna tegutsema. See võib olla esimene samm püsivabatahtlikuna alustamisel.” Samas on see ka oluline osa ministeeriumi tööandja brändingust nii organisatsioonis sees kui ka avalikus vaates. “Oleme veendunud, et läbi oma tegevuse saame teistelegi avaliku ja erasektori organisatsioonidele eeskujuks olla ja edendada kolmandale sektorile väga vajalikku ajalist kui ka rahalist panustamist. Lisaks aitab selline koos hea eesmärgi nimel toimetamine tugevdada organisatsiooni ja kogukonnavahelist sidet ning tuleb kasuks ka meeskondade ühtekuuluvustundele,“ seligitas Tulit. Samas toob ta välja, et selleks, et selline algatus organisatsioonis hästi tööle hakkaks, on vaja tugevat eesvedajat ja juhtkonna eeskuju ning toetust. Samuti on tegevuste õnnestumiseks oluline määrata kindlad perioodid, leida kõnetavad ja missiooniga haakuvad tegevused ja anda võimalusest töötajatele aegsasti teada.
“Swedbanki ja Siseministeeriumi kogemused tõestavad, et vabatahtlik tegevus ja aja annetamine toetavad ettevõtte väärtusi, mainet ning toimivad ka konkurentsieelistena,“ selgitas Annetame Aega algatuse projektijuht Evelyn Parv. Sündmusel osalenud Nordea Pank Eesti tiimijuht Katrin Järvemets sõnul tasub organisatsioonidel heategevusse panustada, sest see näitab hoolivust ja jätkusuutlikku mõtteviisi, mis tõstab ettevõtte mainet ja usaldusväärsust. “Töötajate jaoks annab see võimaluse lisaks tööle panustada kogukonda, arendada empaatiat ja olulisi oskusi,” selgitas ta.
Vabatahtlik tegevus kui investeering töötajatesse ja organisatsiooni
Tänapäeva organisatsioonid näevad aja annetamises rohkemat kui lihtsalt heategevust – see on investeering töötajate motivatsiooni, meeskonnatunde ja ettevõtte maine kujundamisse. Järvemets lisas: “Vabatahtlik töö ja aja annetamine on märgatavalt suurendanud töötajate meeskonnatunnet ja motivatsiooni, sest ühised üritused ja tegevused aitavad paremini üksteist tundma õppida ning tugevdavad omavahelist sidet. Lisaks pakub vabatahtlik tegevus töötajatele erakordset rahulolu, sest nad näevad oma töö reaalseid tulemusi ja tunnetavad, kuidas nende panus aitab kaasa targema ja hoolivama kogukonna kujunemisele.”
Kokkusaamise jõud ja aja annetamise väärtus
Aastalõpukohtumisel jagasid oma kogemusi koos aega annetavate organisatsioonidega ka Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti keskkonnateadlikkuse koordinaator Esme Kassak, Integratsiooni Sihtasutuse partnerlussuhete valdkonnajuht Ave Landrat ja Tallinna Loomaaia kommunikatsioonispetsialist Anita Tamm, kes tutvustasid oma organisatsioonide pakutavaid aja annetamise võimalusi.
Lisaks Talinna linnaloodusesse panustamise võimaluste tutvustamisele tõi Kassak esile kogemuste jagamise väärtuse: „Erinevad ettevõtted on vabatahtliku töö toetamist korraldanud omal moel ja seega on nutikas jagada kogemusi. Annetame Aega võrgustik pakubki ühe tugevusena võimalust kogemusi vahetada ning leida vastuseid kitsaskohtadele, kuidas vabatahtlikku tööd korraldada nii annetusi ootavas organisatsioonis kui ka oma väärtuslikku aega pakkuvates asutustes.“
Landrat rõhutas, et aja annetamine Keelesõbra programmi raames pole ainult panus eesti keele harjutamisse, vaid ka võimalus leida ühiseid teemasid eesti keelt rääkides – mitteametlikus ja toetavas õhkkonnas. Vestlused loovad aluse teineteise vastastikuseks paremaks mõistmiseks. Keelesõbra programm algab sõbrapäeval, kuid vabatahtlikel vestluspartneritel on võimalik juba jaanuari alguses Integratsiooni Sihtasutuse kodulehel registreerudes endast teada anda.
Landrat rõhutas kohtumise väärtust, öeldes: “Sellelt kohtumiselt tuli minuga kaasa taaskord tunne, kui oluline on aja annetamise juures ka aega võtta – võtta aega kokkusaamiseks inimestega, kellele üksteise toetamine on võimalik ja südamelähedane. Täna on aja annetamise loomulikkuseni jõudmiseks vaja head vahelüli, kokkuviijat. Annetame Aega on Evelyn Parve juhtimisel just selliseks ühendajaks.”
Koos jõuame kaugemale
Annetame Aega aastalõpukohtumine kinnitas veelkord, et heategevus ja vabatahtlik tegevus on jõud, mis suudab luua positiivseid muutusi nii organisatsioonides kui ka ühiskonnas tervikuna. Kohtumine pakkus osalejatele võimaluse jagada kogemusi, õppida üksteiselt ja leida uusi koostööpartnereid. Nagu Landrat rõhutas: „Koostöö võimalikuks saamiseks on vaja saada osapooled kokku. Miks aega annetada? Sest sellel on mõju. Kahepoolne. Ja see on hea mõju.“