Ajaannetus üle-eestiliselt ikka ja jälle tuhandete vabatahtlikega? Miks mitte, teeme ära! Just selle hoiakuga on RMK korraldanud ühiskonda panustavaid sündmusi, muuhulgas näiteks Mets Puhtaks algatus. Metsaistutuspäevade talguid korraldab RMK aga juba mitukümmend aastat. Uurisime, kuidas nad seda teevad ja mida teha, et sellised üritused õnnestuksid ning inimesed ikka ja jälle panustada sooviksid. Meiega jagas meenutusi metsaistutuspäevadest läbi ajaloo RMK metsakasvatustalituse juhataja Toomas Väät.
Millised üritused on olnud kõige meeldejäävamad?
RMK korraldatud sündmusi on olnud väga palju ja eks igaüks on omamoodi südamelähedane. Esimesena meenub näiteks 2000–2007 toimunud kampaania Mets Puhtaks, kuhu kaasasime sadu lapsi ja noori, et kasvatada teadlikkust metsa hoidmisest ning sellest, et prügi koht ei ole kindlasti metsas.
Teiseks muidugi aastaid väldanud metsaistutuspäevad, millest üks suuremaid oli 2004. aastal, kui istutamas käisid laulu- ja tantsupeolised. Kui Eestist sai Euroopa Liidu liige, siis toimus talgulistega suisa miljoni puu istutamine.
Viimastel aastatel oleme teinud ühe metsaistutuspäeva kolmes asukohas üle Eesti, kus osaleb ühel päeval ligi 1000 inimest.
Mis motiveerib teie meeskonda ikka ja jälle seda kõike korraldama?
Meie jaoks on kõige tähtsam olnud ikkagi see, et saame inimesi harida ja näidata enda tegemisi ning seeläbi meie metsa ja keskkonda hoida ning taastoota – paneme kasvama uue metsapõlve ja inimene mõistab, et kõik raiesmikud saavad uue metsa peale ja metsamehed oskavad metsa eest hoolitseda. Seda nii meie kui ka tuleviku põlvkondade jaoks.
Meie jaoks on eriti oluline just teadlikkuse aspekt – tegelikkuses on meil endal teadmised, vahendid, oskused ja töötajad metsaistutuseks olemas, kuid pigem teenib see ettevõtmine teadlikkuse kasvatamise ning kaasamise eesmärki.
Meie jaoks on hea, kui saame metsa kasvama ja meid peetakse hea sõnaga meeles, paljud tulevad pärast istutuspäeva tänama ja tahavad uuesti osaleda. Neid inimesi on meie rõõmuks olnud tõesti palju – siinkohal meenub üks istutuspäev, kus osalesid lausa Singapuri ajakirjanikud, kes kandsid valgeid tosse või siis ülikonda. Need jäid mõnel küll langi pehmesse pinnasesse kinni, kuid lõpuks olid ikkagi kõik rahul ja õnnelikud!
Milliseid nõuandeid annaksid, et ettevõtmine nii suure hulga inimestega õnnestuks?
Mõned asjad, millega tuleks kindlasti arvestada:
Juhendaja – näiteks meie metsaistutuspäevade puhul on tarvis iga 15 osaleja kohta ühte RMK poolset juhendajat. Seega on vaja suurt hulka inimesi kohapeale juhendama ja eelnevalt palju ettevalmistusi teha. Muidu ei ole selgust ning ka sündmus ei õnnestu. Tasuks kindlasti läbi mõelda, kas osalejate kohta leidub piisavalt juhendajaid.
Mõelda läbi situatsioonid ja ürituse olemus – näiteks enne istutuspäeva on läbi mängitud logistika, parkimine, sektorid istutamiseks, igale sektoril enda juhendaja ja palju muud – õnnestumiseks soovitaks seda kindlasti teha vastavalt ürituse loomusele.
Töövahendid ja sobilikud tingimused – näiteks istutuspäevadel tuleb tagada alati elementaarsed võimalused kätepesuks, tualeti kasutamiseks, samuti tuleb tagada kohapeal mõni meditsiinitöötaja (mida õnneks ei ole vaja läinud).
Samuti töövahendid – igale osalejale piisav arv taimi kohapeale transportida, siis istutustoru või labidas, ämber või taimevakk. Üldjuhul oleme moodustanud paarid, mis tähendab, et üks inimene isutab ning teine aitab taimede vedamisega.
Vajadusel juhiste jagamine – näiteks metsaga seotud ürituste puhul tuleb eelnevalt juhendada ja läbi rääkida võimalikud ohud metsas ja nende korral käitumine: mida teha puugiohu korral, kuidas käituda, kui näed nastikut ja rästikut jms.
Kuidas julgustaksite ka teisi organisatsioone suuremate meeskondadena head tegema?
Metsaistutuspäevad on andnud meile hea võimaluse enda tegemisi tutvustada ja üheskoos midagi ära teha. Usun, et see on ka teistele meeskondadele hea võimalus teha üheskoos midagi ära ning ise korraldajana näidata oma töid-tegemisi ning tunda, et ollakse üheskoos korda saatnud midagi suurt .
Allikas: RMK kommunikatsiooniosakond ja RMK metsakasvatustalituse juhataja Toomas Väät
Foto: ARE TRALLA/RMK